#148 What would Brian Boitano do?

The atmosphere was cool and crisp as the first rays of sunlight dawned over the horizon to greet the first day of the 202nd decade, which had, as its predecessor, begun with a blast and then some. Hundreds and thousands gathered in the streets at the toll of midnight to test their tolerance of the negative degrees of the centigrade scale and to say farewell to yesteryear and prepare to exchange their calendars for ones that had not yet been unfolded. Some drunk, others about to be, all jovial and even more partial to blowing their November salaries sky high in all the colors that burning chemicals can produce with ear-wrecking bangs and crackling to boot.

So it began, January 1st, the first of a handful of binary dates akin to any other year. Nothing extraordinary, a day like any other, only a mere excuse for man to celebrate the planet’s completion of another elliptical cycle around the yellow dwarf that is our Sun. Just another chapter filled with endless promises to not only be broken, but bashed to smithereens. Promises to study more for upcoming exams only to fail and repeat the class a year later; to start your healthy and nutritious diet… right after finishing off the chocolate that Santa brought and all of the other sweets you end up purchasing after stepping on board the Sugar Rush Train to Candyland; to show more love and caring toward family and friends who seem more important than ever, but come Valentine’s Day and all’s forgotten; to give up your habitual smoking and drinking until your biological cuckoo clock calls it beer o’clock and you discover yourself trapped an uncontrollable urge to rid your system of an acute nicotine deficiency.

My heartfelt condolences go out to all the shortsighted albeit optimistic hopes for the betterment of ourselves. I’d suggest to rather set your goals lower and aim that much higher, so as to avoid disappointment and achieve more than you originally set out to accomplish. Then again nobody has the authority to say what’d be the best approach to solving the matter as each is an individual and should treat themselves accordingly.

And yet again I find myself thinking what would Brian Boitano do?

#147 Mis on saanud sinu aktsiatest?

Mõned aastad tagasi sai neid mõnevõrra soetatud ning alguses mul oli neid üpriski märkimisväärne kogus. Hulgihinnaga palju väikeseid aktsiaid. Aktsiate hind tõusis, mina müüsin, ostsin jälle odavaid, hind jälle tõusis ning kasum oli täiesti märgatav. Aga siis ühel hetkel kui leidsin, et võiks kõik maha müüa ja raha välja võtta, siis polnud sellise hinna juures ostjaid ja lisandusid vahendustasud, mis kärpisit kasumist olulise osa. Lõpuks, kui kõik oli maha müüdud pärast kõikvõimalikke hinnakõikumisi, jäi ette tüütu bürokraatia ja järjekordsed nõutavad tasud, nii et kõige lõpuks tundus oluliselt lõbusam kogu investeering (mis algselt ei olnudki väga suur) maha mängida.

Aga palju õpetlikku oli kogemuse juures. Enam ilmselt naljalt aktsiaturgu ei ründa, kui just pole aega ja võimalust jälgida, uurida, mõelda ja veelkord jälgida kõike toimuvat, et õige hetk ära tundmata ei jääks ning jõuaks kasumlikul hetkel teha mõistlikke otsuseid.

Ma olen liiga laisk ja liiga mugav, et pühenduda millelegi nii aktiivset osavõttu nõudvale.

#146 How to spend quality time in Windows Live Messenger?

#145 Mis värvi pesu kannab Liis täna?

Mina (15:35): kas mulle tundub või on sinu pesu kuidagi vähem kirev viimastel aegadel?
Tema (15:36): vähem kirev jah, vanaks hakkan jääma, mis muud :D
Mina (15:36): kurb, mulle meeldis see vaheldus.
Tema (15:36): jah, mulle ka
Tema (15:37): aga ju peab leppima vananemisega :D hea, et veel pikka ja alt äärest pitsikesega pesu ei kanna
Mina (15:37): aga ma täiesti mõistan. iga asi muutub.
Tema (15:37): mhmhh
Mina (15:38): kas ma siiski tohin pakkuda punast?
Tema (15:38): su võimed on endiselt tugevad :D on küll punane üle pika aja :D

Nagu enamuse minu tuttavatega on ka Liisiga suhtlemise puhul teatav iseärasus, mis on eksisteerib konkreetselt ainult meie kahe vahel. On olnud kolleeg, kellega iga päev lehvitasime läbi klaasist seinte; teine, kellega pea alati kallistasime tööpäeva alustades; mõne tuttavaga on meil oma laul, mida kuuldes alati teavitame teist; teise puhul komme paluda Laululava juures väikesele valsile; jne.

Liisi puhul jõudsime läbi mingi teemaarenduse selleni, et ma aeg-ajalt arvan ära tema pesu värvust. Algas see kunagi üks ebaoluline arv aastaid tagasi ning järjepideva eduga olen väga kireva värvivaliku puhul teinud umbes üheksakümnel protsendil õige pakkumise. Seejuures oluline on asjaolu, et ma pole kunagi tema pesukappi (või -sahtlisse) piilunud; me pole isegi kohtunud rohkem kui vist neli korda ja sedagi rohkem möödaminnes ning lakooniliselt.

#144 Millest sa mõtled?

«Millest te mõtlete?»
«Eks ikka sellest, millest teiegi!»
«Ja millest ma siis mõtlen?»
«No seda minagi mõtlema jäin…»

Kas maailm oleks parem koht, kui hukata puuetega inimesed ja lasta mitte paljuneda nendel, kes pole füüsiliselt või vaimselt piisavalt hea tervisega? Kui looduses hukkuvad nõrgemad, siis inimesed teevad kõik selleks, et endi hulgas neid päästa. Kui paar ei suuda üheskoos loomulikul viisil paljuneda, siis viljastutakse kunstlikult, mis omakorda tähendab seda, et munarakuni ei jõua kõige kiirem ja tugevam spermatosoid miljonitest, vaid piisavalt väleda liikumisega isend nende sadade hulgast, kes mikroskoobi ette jäävad. Kui looduses toimuv evolutsioon tähendas seda, et võidutsesid suuremad ja tugevamad, siis praeguseks on teatud liikide puhul evolutsioon jõudnud selleni, et peale jäävad väiksemad, sest suuremad on inimeste jaoks eelissaak ja sihtgrupp.

Mis juhtuks, kui lüüa rasedat kõhtu? Mis tunne see üldsegi oleks? Kuidas ta reageeriks? Millised oleksid tagajärjed?

Kui tappa ära võhivõõras inimene, kellega pole ühtegi seost, kas nad jõuaksid tapjale jälile? Kui selline inimene ära tappa, kas see jääks vaevama või läheks kirja omapärase kogemusena?

Kui avaldada armastust ükshaaval kõigile tuttavatele, siis kui paljud vastaksid samaga? Kui paljud ei julgeks üldse reageerida? Kes loobuksid edaspidisest lävimisest?

Kui kaua peaksid inimesed vastu, kui neilt võtta ära kõik tehnika, küte, transpordivahendid, raha, struktuur ja muu kaasaegsele ühiskonnale omane? Nö robinsokruusostaks kogu inimkonna ja vaataks, mis sellest välja tuleb?

Miks inimesed lähevad arust ära tuntud näitlejate ja prominentide peale, kui nad isegi ei tunne neid isiksustena?

Miks on sigaretid ja alkohol, mis on sõltuvust tekitavad uimastid ja mõnuained, legaalsel teel omandatavad, kuigi põhjustavad tervisehädasid ning on pahatihti vägivalla katalüsaatoriteks? Pealegi tarbijaid ei kaunista neist ükski ning rikkamaks saavad ainult tootjad.

Mis juhtub pärast surma?

Milliseks (taand)areneb Homo sapiens? Kui kaua liik üldse püsib?

Kas maiade kalendri 13. b’akt’uni lõppedes 21.12.2012 võib Maad tabada kataklüsmide laine, mis mõjutaks elu kogu planeedil või on see järjekordne valehäire?

Kui paljud inimesed peavad end eriliseks, arvates, et nende eksistents võib olla inimkonna jaoks olulise tähendusega? Kas neil võib õigus olla?

Kas unenägude tõlgendamine võib paika pidada või on iga inimese unenägude struktuur sedavõrd erinev, et igaühe jaoks kehtivad erinevad printsiibid ja loogika?

Mis oli ennem Suurt Pauku? Kas eksisteerib teisigi universumeid? Kas meie universum võib mingite olendite jaoks olla suuruselt samaväärne aatomiga? Sellisel juhul kas on vahet, mida ma oma eluga peale hakkan, kui minu mõju sellisel skaalal on kaduvväike?

Kas jumal eksisteerib ja mis tal arus oli?

Kui mul oleks miljard krooni, siis mida ma selle rahaga peale hakkaksin?

Kas ma suren 23.10.2058 või oli see veider meeltesegaduses pähe löönud kuupäev, mis ei taibanud arvesse võtta võimalikku 2012. aastal saabuvat «maailmalõppu»?

Kas eksisteerib saatust, mis põhjendaks ära déjà vu?

Milleks meile nii suur aju, kui me väidetavalt kasutame sellest ainult 10%? Või siiski?

Kas inimesed, kes peavad lemmikloomi, ei saa aru, et nende lemmikud on sisuliselt vangid, kellelt on võetud ära vabadus, õigus iseloomule ja seksuaalsetele vajadustele ning võimalus väljutada väljaheiteid neile sobival ajal? Kui inimene asetada oma lemmiklooma tingimustesse ja olukorda, kas ta naudiks sellist elu ja armastaks oma peremeest?

Kas ma mõtlen liiga palju? Kas ma mõtlen liiga vähe? Kas ma mõtlen valedest või õigetest asjadest?

Jne…